Meie Bali elu vol 2. Gili Air ja Gili Trawangan.

Seiklus jätkus Gili saartel, õigemini võib Gili Airile jõudmist juba omaette seikluseks pidada. Olime omast arust hästi valmistunud – ostsime paar päeva varem internetist valmis laevapiletid, uurisime Google Mapsist, kust laev väljub ning kui kaua tuleb taksosõidule aega arvestada ja leppisime villa omanikuga võtmete üleandmise varahommikule, et jõuaksime veel viimast korda AfterTastes söömas käia. Kuid ometi olid elul teised plaanid ning meie puhkusele otsustati veidi vürtsi juurde lisada. 

Advertisements

Meie Bali elu, 29.08-26.09. Vol 1.

Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna ning seetõttu otsustasin meie Bali reisi kogemused edasi anda enamjaolt piltide näol. Alustuseks lisangi eelmise postituse lõpus kirjeldatud liiklusest mõningad näited.

Tagasi reaalsuses

Tere armsad lugejad!

Ajataju on üks naljakas asi. Tundub, nagu oleks see olnud alles eelmisel nädalal, mil lõpetasime töö puuvillas, küürisime korteri puhtaks ning kolisime kogu oma praeguse materiaalse elu uuesti bussi. Teisalt on vahepeal nii palju toimunud, mis paneb kahtlema, kas kõik need uued kogemused, elamused ja mõtted mahuvad tõesti kõigest veidi enam kui kuu aja sisse. Eelmisest postitusest on möödas pea kaks kuud ning vabandan, et ei ole suutnud end varem kätte võtta ja meie tegemistest teada anda. Aga parem hilja kui mitte kunagi, eks? 🙂

Puuvillatehases töötamise võlud ja valud

Ei ole halba ilma heata ja ka vastupidi. Kes meist siis seda ütlust ei teaks. Kahjuks kiputakse elu raskematel hetkedel keskenduma pigem negatiivsele ja seeläbi halba võimendama ning positiivsed asjad sootuks märkamata jätta. Sedasi tundubki, et kõik on halvasti ja näeme olukordi kordades tumedamates toonides, kui see tegelikult võib-olla väärt oleks. Öeldakse, et inimene tõmbab endae ligi seda, millest mõtleb ja millele keskendub.

Austraalia toidukorv

Hellõõuu! Nii ruttu järgmist postitust oodata ei osanudki, või mis? Mina ise igastahes küll mitte, aga nii juhtub, kui vaba päeva hommikul uni varakult ära läheb ja toas peab hästi vaikselt olema, et Raini mitte  üles ajada. Seega keetsingi endale tassikese kohvi, lõikasin viilu eile küpsetatud banaanileivast ja sättisin end arvutiga diivanile päikest nautima.

Mis toimub?

Tere jälle! Oleme Austraalia pinnal nüüdseks viibinud veidi üle nelja kuu ning endiselt ütluse “enne töö, siis lõbu” esimese osa juures, ehk töö, töö ja veelkord töö. 6 päeva järjest ja 12 tundi päevas tööd rügades, ninad tolmu ja riided vatitupse täis, ei saa arugi, kui kiiresti aeg lendab.

Tere tali!

Tere armsad lugejad! Ma loodan, et lähenev suvi ja sagedamini särav päike on ka teie meeled rõõmsamaks muutnud. Meie oleme küll väga rõõmsad, kuna kätte on jõudnud järgmine kauaoodatud “nädalavahetus” 🙂 Praeguse töögraafiku korral tuleb seda ju tervelt üks päev kauem oodata ning kuuenda tööpäeva kaheteistkümnes tund möödub tavaliselt väga rõõmsas meeleolus.